Kaheksas ehk viimane...

Kahju. Otsa sai. Nii palju põnevust ja mängulusti ja toredaid pealtvaatajaid. Ja muhedaid kaaslasi ja veidi närvikõdi ja positiivsusest pungil tagasisidet.
Kõik etendused läksid väga hästi. Kõigil etendustel oli palju publikut.
Ja Kuremaa loss oli mängupaigana ideaalne!!!!
Ja lõpupidu Madise majas ning Janeki ilus lõpukõne. Ja nii palju nalja ja naeru poole ööni! Jube vahva oli see kõik. Kahju, et otsa sai. Kuskil kripeldab uudishimu, et mis need Maris ja Janek nüüd uuesti varsti ette võtavad. Aga las homsed küsimused jäävad homsesse.

Ah-jaa. Peol tuli ilmsiks ootamatu tõsiasi. Margus Kastor Põltsamaalt, kes käis meiega koos Füüsikuid proovimas-mängimas, sõitis selle perioodi jooksul autoga maha 1600 km! Niisiis, võrdkülgse kolmnurga Kuremaa-Põltsamaa-Füüsikla külgede kogupikkus on 1600 km. Kas oleks võimalik arvutada sellise kolmnurga pindala, kui on teada, et
kolmnurga pindala S=0,5*ah
kus a on kolmnurga alus ja h selle kõrgus.
Järgmise etenduse nimi ei ole Matemaatikud!:)

Seitsmes etendus

Minu jaoks jäi see kõige lühemaks seni olnutest. Ma lihtsalt pidin kohe peale oma osa täitmist esimese vaatuse lõpus Kuremaalt lahkuma. Nii ei ole ilus, aga vahel ei jää muud üle kui teha mitteilusaid tegusid. Tegelikult oli täna veidi hullumeelne pealelõuna. Hilinemised, asjade unustamised, Kuremaale minema pidav auto jõudis Jõgevale viimasel minutil, tervis jukerdab veidi jne. Täna oli nii palju vaatajaid, et Kuremaa loss oli toolidest tühjaks tehtud ja kõik toolitagavarad olid saali viidud. Jälgisime laval toimuvat kõrval ruumis põrandal istudes.
Lahkudes jäi veidi kripeldama, et kuidas neil teine vaatus läheb. Helistasin pool üksteist Madele ja ta ütles, et kõik läks väga hästi. Jumal tänatud!

Kuues etendus

...ja ikka veel saab midagi täiustada, muuta. Alusta rolli juba viis meetrit enne lavale astumist ja ära lõpeta kohe, kui lavalt lahkud ;)

No kui endal enam midagi öelda ei ole, siis hakatakse tsiteerima teisi. Peale oma pisikese rolli esitamist esimeses vaatuses, on mul teise vaatuse ajal aega 'lava tagant' teisi jälgida või siis kampsunit kududa või raamatut lugeda (nagu nii mõni teinegi seal teisel korrusel teeb - Tanelil varsti suur paks raamat läbi loetud!). Mul on kotis üks Ingo Normeti raamat ja seal on täitsa toredaid mõtteleide. No näiteks: "Teater on vaatemäng inimestele, kes ei taha õhtuti üksi olla." Või siis see: "Miks need eesti naised nii palju ilust ja maitsekusest räägivad ja maitsekalt kaetud laua taga maitsekalt kohvi rüübivad? Mul on alati veidi hirm, et maitsekus tapab kunsti, tapab kultuuri. ... Kunst, kultuur peavad ikka veidi pöörased olema." :) :)

Viies etendus

25. august
Nüüdseks on üle poole etendustest läbi. Ainult kolm on veel jäänud. Tegelikult on läbi palju rohkem kui pool. Intensiivne prooviperiood tõmbas ju meid juba otsapidi näidendisse sisse, hakkasime tasapisi oma tegelaskujude elu elama.
Tänasest hakkas õde Martat mängima Tiiu. Temale oli täna esietendus. Tiiu arvas, et laval juhtub kõik väga kiiresti. Enne lavale minekut ootad ja närveldad tükk aega ja kui lavale astud, liigub aeg hiiglama kiiresti ja ei saa arugi kui juba roll esitatud ja lavalt maha astud.
Täna olid meid vaatama tulnud ka paljud töökaaslased. Tegelikult oli seda tunda ka publiku reageeringust - omad inimesed reageerivad julgemalt ja tormilisemalt. Aitäh, head kolleegid, saalipoolse toetuse eest! Usun et neil oli ka päris huvitav seda etendust vaadata. Nemad ju teavad meid ja meie olemust ka 'päris elus'. Ja siis on huvitav võrrelda, milline on inimene laval ja milline igapäevaselt sinu kõrval.

Neljas etendus

....just lõppes. Pesime kohvitassid, kustutasime tuled ja tormasime koju. Täna oli siis tegelikult kaheksas õhtu Fyysikute seltskonnas! Alates eelmisest pühapäevast kõigepealt neli õhtut proove ja seejärel kohe neli õhtut järjest etendused. Kui tahate teada, mida see tähendab, siis tuleb ise järgi proovida. Ja mul hakkab järjest enam kahju päris näitlejatest, kes õhtust õhtusse etendusi annavad. Huvitav, kas näitlejatel on neljakümne tunnised töönädalad?
Aga ka tänane etendus läks vist hästi. Preili doktor ja inspektor vist korraks improviseerisid, aga see kuulubki asja juurde. Möbius arvas, et ei saanud end kohe esimese vaatuse ajal käima, aga kallaletung oli küll sama hoogne kui eelmistel kordadel ;)! I. Newtonil läks veidi toitu kurku ja tal oli paha rääkida, aga ometigi sai just tema peale etendust pealtvaataja tunnustuse osaliseks. Nii et - tegijatel juhtub.
Nüüd siis kaks vaba õhtut. Hmm, pere ei ole ju enam sellega harjunud, et me õhtud nende seltsis veedame. Ei tea, kas lööme oma ülejäänud pere plaanid väga sassi, kui õhtuks jälle Kuremaale ei sõida :)!

psühhiaatri vastuvõtt

Psühhiaater, Preili Doktor von Zahnd kutsus mind enda juurde, üldist tervislikku seisundit kontrollima. Ja esitas mulle küsimusi. Pidin testi täitma. Siin see ankeet on:

Proua Reine, kas näed mingit seost sordiaretajate ja füüsikute vahel?

Jah. Mõlemad on tööhullud. Aga kui fyysikud end üle töötades vaimuhaiglasse satuvad, siis sordiaretajatega on parem lugu. Nad lähevad oma kabinetist välja - põllule. Seal on päike ja linnulaul ja palju ilusaid katselappe. Nende vahel võib jalutada ja elu üle mõtiskleda. Samuti saab aeg ajalt mõne viljakoti traktorikärusse visata, külviku ja kombaini järel joosta. Nii see hing ja vaim ja keha jälle taastub ja vaimuhaigla jääb ületöötanud fyysikute päralt!

Kui sulle peatselt pakutakse uut rolli uues lavastuses, kas
nõustuksite?

Kõigepealt, peale pakkumise kõlamist, hakkab mu sisemuses Kaine Mõistuse ja Mängukire vaheline võitlus. Eelmisel korral, kui Maris Fyysikutesse kutsus, kallutas Mängukirg Kaine Mõistuse esimese hooga pikali ja tegi temast mõtlemisvõimetu nännu. Hiljem oli muidugi Mängukire kõrvale jälle Kainet Mõistust vaja, sest lisaks näitemängu proovidele tuleb ju elus ka muude tegevustega hakkama saada - pere peab saama hoitud ja armastatud ning sordid peavad saama aretatud! Siis ongi Kaine Mõistus see, mis aitab mõtlemiste - tegutsemiste logistika paika panna.
Aga kui see jutt nüüd veidi imelik tundus, siis ütlen ühe lausega - olen olemuselt mängija tüüp ja pean end tagasi hoidma, et mitte iga aasta end 'mängu elu' ja 'päris elu' vahel pendeldamisega üle pingutada.

Proua Möbius, kas elu füüsikuga on kerge?

Aga kes ütles, et elu peab kerge olema? Elu peab huvitav olema ja fyysikuga ongi väga huvitav. Eriti geeniusega. Täiesti ettearvamatu tüüp!

Proua Rose, kuidas on tänapäeval kasvatada üheksat last?

Pole viga. Kui ma mõtlen sellele, et inimesed elasid üle Leningradi blokaadi ja tuumarünnak oleks ju veel hullem kui üheksa last... Kõik oleneb mõtlemisest!


(Preili doktor luges mu ankeedi läbi ja tunnistas mind vaimselt terveks inimeseks ning käskis teistele hoiatuseks ankeedi siia blogisse üles riputada. Kuna ta on tõesti mõjuvõimas naisterahvas, siis ma parem ei vaidle talle vastu.)

Kolmas etendus

Ah et miks teise etenduse kommentaarid vahele jäid?
Räägitakse, et teine etendus läheb tavaliselt aia taha. Olime siis selleks veidi ka valmis, et läheb. Aga tegelikult ei läinud. Keskendusime ja saime hakkama. Esietenduse ärevus oli möödas ja tunne oli veidi rahulikum. Peale esimest vaatust käis Maris meid üleval vaatamas ja ütles, et me pauerit juurde paneksime. Et midagi on veidi teistmoodi kui eile. Me ise ei tajunud seda. Mis see ometi toimub, et teine etendus on teistmoodi kui esimene? Aga teise vaatusega oli lavastaja jälle rahul. Teist etendust oli vaatamas ka suur grupp inimesi Pärnust! Nad olid tulnud veidi eelarvamusega, et noh, rahvateater jne. Aga olid peale etendust väga rahul ja imestunud.

Kolmas etendus läks ka hästi. Kui eile, ühislaulmise päeval oli saalis ka vabu kohti, siis täna oli saal jälle täis. Huvitav, kuidas enne igat etendust on tunne hoopis isesugune. Täna oli kõigil päris hea naerutuju. Vaimukusi lendas enne etendust ja ka vaheajal. Etenduse ajal peame üleval väga tasa istuma, sest selles lossis on väga hea akustika ja kui keegi maja ühes otsas nina nuuskab, on teises otsas see kuulda!

Muideks, Piletilevis oli meie etenduse kohta ilmunud kommentaar:
"Selle suve parimaid etendusi, väga sügavamõtteline ja näitlejad on suurepärased rollid teinud. Väga kõrge näitlejameisterlikkus peaosalistelt. Tänan teid , tegite mu päeva tõeliselt heaks. anu"

Suur aitähhhhh, Anu!