Kuues etendus

...ja ikka veel saab midagi täiustada, muuta. Alusta rolli juba viis meetrit enne lavale astumist ja ära lõpeta kohe, kui lavalt lahkud ;)

No kui endal enam midagi öelda ei ole, siis hakatakse tsiteerima teisi. Peale oma pisikese rolli esitamist esimeses vaatuses, on mul teise vaatuse ajal aega 'lava tagant' teisi jälgida või siis kampsunit kududa või raamatut lugeda (nagu nii mõni teinegi seal teisel korrusel teeb - Tanelil varsti suur paks raamat läbi loetud!). Mul on kotis üks Ingo Normeti raamat ja seal on täitsa toredaid mõtteleide. No näiteks: "Teater on vaatemäng inimestele, kes ei taha õhtuti üksi olla." Või siis see: "Miks need eesti naised nii palju ilust ja maitsekusest räägivad ja maitsekalt kaetud laua taga maitsekalt kohvi rüübivad? Mul on alati veidi hirm, et maitsekus tapab kunsti, tapab kultuuri. ... Kunst, kultuur peavad ikka veidi pöörased olema." :) :)

Viies etendus

25. august
Nüüdseks on üle poole etendustest läbi. Ainult kolm on veel jäänud. Tegelikult on läbi palju rohkem kui pool. Intensiivne prooviperiood tõmbas ju meid juba otsapidi näidendisse sisse, hakkasime tasapisi oma tegelaskujude elu elama.
Tänasest hakkas õde Martat mängima Tiiu. Temale oli täna esietendus. Tiiu arvas, et laval juhtub kõik väga kiiresti. Enne lavale minekut ootad ja närveldad tükk aega ja kui lavale astud, liigub aeg hiiglama kiiresti ja ei saa arugi kui juba roll esitatud ja lavalt maha astud.
Täna olid meid vaatama tulnud ka paljud töökaaslased. Tegelikult oli seda tunda ka publiku reageeringust - omad inimesed reageerivad julgemalt ja tormilisemalt. Aitäh, head kolleegid, saalipoolse toetuse eest! Usun et neil oli ka päris huvitav seda etendust vaadata. Nemad ju teavad meid ja meie olemust ka 'päris elus'. Ja siis on huvitav võrrelda, milline on inimene laval ja milline igapäevaselt sinu kõrval.

Neljas etendus

....just lõppes. Pesime kohvitassid, kustutasime tuled ja tormasime koju. Täna oli siis tegelikult kaheksas õhtu Fyysikute seltskonnas! Alates eelmisest pühapäevast kõigepealt neli õhtut proove ja seejärel kohe neli õhtut järjest etendused. Kui tahate teada, mida see tähendab, siis tuleb ise järgi proovida. Ja mul hakkab järjest enam kahju päris näitlejatest, kes õhtust õhtusse etendusi annavad. Huvitav, kas näitlejatel on neljakümne tunnised töönädalad?
Aga ka tänane etendus läks vist hästi. Preili doktor ja inspektor vist korraks improviseerisid, aga see kuulubki asja juurde. Möbius arvas, et ei saanud end kohe esimese vaatuse ajal käima, aga kallaletung oli küll sama hoogne kui eelmistel kordadel ;)! I. Newtonil läks veidi toitu kurku ja tal oli paha rääkida, aga ometigi sai just tema peale etendust pealtvaataja tunnustuse osaliseks. Nii et - tegijatel juhtub.
Nüüd siis kaks vaba õhtut. Hmm, pere ei ole ju enam sellega harjunud, et me õhtud nende seltsis veedame. Ei tea, kas lööme oma ülejäänud pere plaanid väga sassi, kui õhtuks jälle Kuremaale ei sõida :)!