Fyysikute pesamuna Eisi

Kuidas sul siiani näitemängu tegemisega lood on olnud?

Umbes neljandas klassis läksime klassiõdedega koos näiteringi, sealt arvatavasti see pisik mulle külge jäigi. Esineda ja erinevaid rolle kehastada on väga põnev ja huvitav. Kahjuks aga lõpetati meie väikeses koolis näitering ning seejärel tegime klassinäidendeid vaid jõuluetendusteks.
Tulles Jõgeva Ühisgümnaasiumisse pakuti aga taaskord võimalust näitemängu alal kätt proovida. Nii see siis algas.
Esimene etendus oli jõulude ajal, mängisime väikestele õpilastele. Näitlesin seal Sinitähekest, kes oli alati lahe ja tore, ma arvan et see roll sobis mu karakteriga väga hästi.
Järgmiseks seadsime oma eesmärgid kõrgemale: tahtsime minna esinema Tabivere näitemängu pidustustele. Uut ja huvitavat näidendit leida oli aga raske. Meile tuli appi näitetrupi vanim liige, kes kirjutas meile ise näidendi. See näitemäng rääkis elust enesest ja õpilased nautisid neid rolle, mida nad mängisid. Vähemalt ma arvan nii, kuigi ma ise polnud algul üldse oma osaga rahul. Teised said mingid punkarid ja muud lahedad kujud olla, aga mina pidin olema pensionär, kes kogu aeg vingub. See oli mäekõrgune takistus, millest tuli üle hüpata. Sain vist hakkama, sest parimate näitelejapreemiate saajate hulka valiti ka mind. Olen enda üle selle pärast väga uhke, see andis palju julgust juurde ning avas ka uusi uksi. Nüüd saan ju esineda ka täiskasvanute teatrigrupis.

Millega sa vabal ajal veel tegeleda armastad?

Vabal ajal armastan mängida võrkpalli, käia jõusaalis. Samuti meeldib sõpradega koos olla ja lõbutseda. Oih, oleks juba peaaegu unustanud, joonistamine on üks mu suurim kirg.

Milline teatrietendus sulle meeldejäävaim on olnud?

Viimati käisime kooliga vaatama NO99 etendust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. See oli väga huvitav ja kaasakiskuv teatrilavastus. Näitlejad olid väga osavad, nad rääkisid vähe, aga tegid end mõistetavaks kehakeele abil, mis oli väga huvitav lahendus. Etenduses ei öeldud näitemängu pointi otse välja, iga vaataja sai selle ise välja nuputada.

Kas sa vahest tähistaevast vaadates ka kaugete ja igavikuliste asjade peale mõtled?

Muidugi ma mõtlen selliste igavikuliste asjade üle. Ma olen inimene, kes alati küsib, kui miski mõistetamatuks jääb. Seepärast ongi veider, et mõningatele küsimustele pole lihtsalt faktilist vastust, vaid nendele saad sa ise mõelda oma lahenduse, nii nagu just sulle meeldib. Mõelda miks me eksisteerime, mis juhtub tulevikus. Või, et kas meil kõigil on oma kaitseinglid nagu multikates paistab ja mis see õnn siis õieti on.

Kas aeg liigub sinu arust kiiresti või aeglaselt?

See Aeg on üks imelik tegelane. Ta tegutseb just risti-vastupidi sinu soovidele. Kui ootad midagi ja soovid, et Aeg kiiremini lendaks, siis ta liigub nagu tigu kurvis. Kuid kui loodad, et suvevaheaeg on pikk ja seiklusi täis, siis ta lihtsalt kaob käest. Kaob, enne kui sa aru saad, et Aeg üldse olemas oli.