Kunagi käis Jõgeva Linnaraamatukogus koos kirjanduslik omaloomingu ryhmitus. Nad andsid välja ka kaks väikest raamatut oma luuletuste ja jutukestega. Ühe autori looming tundus olevat nagu 'päris'. See autor oli Indrek. Seepärast temalt nyyd veidi raamatute kohta tahakski teada.
Indrek, kas sul on mõni lemmikraamat?
Mul on neid rohkem kui mõni. Igat laadi kirjandust ma küll ei loe, aga lemmikuid on siiski väga erinevatest žanritest. Peamiselt armastan ajalooteaduslikku või klassikalist kirjandust, aga teinekord on põnev ja värskendav võtta ette mõni ammuilma tuttav kümneid kordi läbi loetud lasteraamat. Lubatagu seletada näite varal. Hiljuti lugesin järjepanu läbi kolm paksu populaarteaduslikku teost kuni mul lõpuks oli kogu sellest tohutust tarkusest pea pulki täis nagu öeldakse. Aga siis võtsin riiulist välja vana armsa "Jälle need naksitrallid" (Eno Raud), mida tunnen juba algklassist saati. Pärast kogu seda populaarteaduslikku tarkust mõjus too ammutuntud lastekas otsekui hoovihm peale pikka põuda.
Ma olen lugenud ka teoloogilisi teoseid. Ära saa valesti aru, ma pole usklik! Aga piibel on tõesti väga huvitav lugemismaterjal. Kohati ka naljakas. Usufanaatikud, kes väidavad, et Jeesus ei teinud kunagi nalja, valetavad. Või pole nad ise pühakirja õieti lugenud. Jeesus tegi pidevalt nalja!
Mida sa viimati lugesid?
Sellele küsimusele ma vist juba vastasin. Eno Raud "Jälle need naksitrallid". Enne seda oli loetud Viktor Suvorov "Jäälõhkuja", Justin Marozzi "Timur" ja veel üks Katariina Suurest kõnelev teos, mille pealkiri ja autor mulle praegu ei tule.
Ja nüüd ka näitemängust. Mis on seni olnud su lemmikroll?
Sellega on sama häda nagu lemmikraamatuga - ei oska valida. Näidendis "Eesti matus" mängisin ma Indrekut, üht peategelast. Seal oli rohkesti teksti ja liikumist ja ma nautisin seda rolli täiega. Aga "Kassirabal" seisnes minu roll lihtsalt lava peal seismises - ei teksti ei liikumist. Ometigi nautisin ma ka seda rolli täiega.
Vastavalt praeguse näitemängu teemale ei pääse me mööda ka "erialasest" küsimusest. Niisiis - mis on fyysikute tehtud suurim avastus ajaloos?
Möbiuse leht. Kõigist teistest suurtest leiutistest tõstab selle määratult kõrgemale asjaolu, et sel ei ole mitte mingisugust orientatsiooni. Teiste sõnadega - see on ainus leiutis maailmas, mida pole võimalik kasutada sõjalisel otstarbel.
Igaks juhuks, kuigi kõik inimesed muidugi teavad seda, seletan siiski ära. Möbiuse leht on "lihtsaim ühe poolega pind, mis pole seetõttu orienteeritav". Ehk siis arusaadavamat öelduna paberileht, millel on ainult üks külg. Ja selle leiutajaks on August Ferdinand Möbius, aga mitte Johann Wilhem Möbius***. Ärge ajage segi.
***Selleks, et sellest märkusest aru saada, tuleb teil Fyysikuid Kuremaale vaatama tulla :)!
Indrek, kas sul on mõni lemmikraamat?
Mul on neid rohkem kui mõni. Igat laadi kirjandust ma küll ei loe, aga lemmikuid on siiski väga erinevatest žanritest. Peamiselt armastan ajalooteaduslikku või klassikalist kirjandust, aga teinekord on põnev ja värskendav võtta ette mõni ammuilma tuttav kümneid kordi läbi loetud lasteraamat. Lubatagu seletada näite varal. Hiljuti lugesin järjepanu läbi kolm paksu populaarteaduslikku teost kuni mul lõpuks oli kogu sellest tohutust tarkusest pea pulki täis nagu öeldakse. Aga siis võtsin riiulist välja vana armsa "Jälle need naksitrallid" (Eno Raud), mida tunnen juba algklassist saati. Pärast kogu seda populaarteaduslikku tarkust mõjus too ammutuntud lastekas otsekui hoovihm peale pikka põuda.
Ma olen lugenud ka teoloogilisi teoseid. Ära saa valesti aru, ma pole usklik! Aga piibel on tõesti väga huvitav lugemismaterjal. Kohati ka naljakas. Usufanaatikud, kes väidavad, et Jeesus ei teinud kunagi nalja, valetavad. Või pole nad ise pühakirja õieti lugenud. Jeesus tegi pidevalt nalja!
Mida sa viimati lugesid?
Sellele küsimusele ma vist juba vastasin. Eno Raud "Jälle need naksitrallid". Enne seda oli loetud Viktor Suvorov "Jäälõhkuja", Justin Marozzi "Timur" ja veel üks Katariina Suurest kõnelev teos, mille pealkiri ja autor mulle praegu ei tule.
Ja nüüd ka näitemängust. Mis on seni olnud su lemmikroll?
Sellega on sama häda nagu lemmikraamatuga - ei oska valida. Näidendis "Eesti matus" mängisin ma Indrekut, üht peategelast. Seal oli rohkesti teksti ja liikumist ja ma nautisin seda rolli täiega. Aga "Kassirabal" seisnes minu roll lihtsalt lava peal seismises - ei teksti ei liikumist. Ometigi nautisin ma ka seda rolli täiega.
Vastavalt praeguse näitemängu teemale ei pääse me mööda ka "erialasest" küsimusest. Niisiis - mis on fyysikute tehtud suurim avastus ajaloos?
Möbiuse leht. Kõigist teistest suurtest leiutistest tõstab selle määratult kõrgemale asjaolu, et sel ei ole mitte mingisugust orientatsiooni. Teiste sõnadega - see on ainus leiutis maailmas, mida pole võimalik kasutada sõjalisel otstarbel.
Igaks juhuks, kuigi kõik inimesed muidugi teavad seda, seletan siiski ära. Möbiuse leht on "lihtsaim ühe poolega pind, mis pole seetõttu orienteeritav". Ehk siis arusaadavamat öelduna paberileht, millel on ainult üks külg. Ja selle leiutajaks on August Ferdinand Möbius, aga mitte Johann Wilhem Möbius***. Ärge ajage segi.
***Selleks, et sellest märkusest aru saada, tuleb teil Fyysikuid Kuremaale vaatama tulla :)!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar