Kassnaine Põltsamaalt

Mõned osad on meil ka dublantidega. Naerulind Tiiu ei saa päris igal etendusel etelda ja seepärast tuli meile appi Urve. Kui Urvet esimest korda nägime, siis ei olnud ta meile mitte Urve, vaid Kassnaine. Sest just selle osa järgi ta meile Kassiraba etenduselt väga hästi tuttav oligi.

Urve, kui pikk on olnud sinu harrastusnäitleja staaž?

(Mõtleb tükk aega)
Noh, ütleme 15 aastat, umbes.

Mis tüüpi näidenditest sulle meeldib mängida?

Müstilised, traagilised, sünge alatooniga. Komöödia ei ole minu teema eriti. Või kui, siis must huumor. Ja meeldib ka ajalooline teema. Eesti algupärand mulle üldiselt ei istu.

Oled mänginud palju ka proffidega koos. Mis on harrastajate ja proffide erinevus kui lavastust ette valmistatakse?

Oo, seal on suured erinevused. Proffidel on kohutavalt sügav lähenemine. Täpsus. Iga asi analüüsitakse viimseni läbi. Profid norivad üksteiselt ka viimase välja! Mitte ainult harrastajatelt, kes nendega koos mängivad, vaid ka üksteiselt. Viimane kui üksikasi pannakse proovide käigus paika!Proffidega koos proovimine annab väga hea kooli. See on hoopis teine maailm. Sa pead KÕIK seesmiselt läbi tunnetama.

Oled olnud erinevate lavastajate käe all. Mida on sulle õpetanud Ellu Puudist ja Ain Saviauk?

Kui Puudist meie juurde tuli - no ta pani paika lavalise liikumise ja lavalise julguse.
Saviauk võttis ette suht sügavasisulised asjad. Tegelesime süvaanalüüsiga. Iga välja öeldud mõte ja lause tuli läbi tunnetada: "Ütle mõtet, ära tee porgandi häält!"

Aeg. Kuidas on võimalik, et mõnel inimesel on seda palju ja teisel ei jätku kohe kuidagi.

Kõik oleneb tahtmisest. Kui mõnel on vähe aega, võib ta ikkagi palju jõuda. Mõnel on palju aega, aga ta ei jõua ikkagi midagi tehtud.